PUNKRIMÄNG

Õudusfilm „Punkrimäng“ ei ole nõrganärvilistele

Kas ihkate teravaid elamusi? Tunda seda, millest on jube mõeldagi. Õudusfilm „Punkrimäng“ viib teid mõeldamatusse, tervet mõistust eiravasse tõsielumängu, kus kehtib vaid üks reegel – põgene või sure.

Hulk teravaid elamusi ihkavaid teismelisi otsustab mängida ülipopulaarset mängu, mille on organiseerinud rollimängufänn Greg. Mäng toimub endises natside peidupaigas. Kõiki mänguhuvilisi ühendab üks eesmärk: koos sõpradega meelt lahutada ja osaleda seikluses, mis „paneb katuse sõitma“.

Kostümeerunud mängijad kutsuvad Gregi mahajäetud maa-alusesse punkrisse, mille mineviku kohta liiguvad hirmsad legendid. Vana Rooma ajal asus seal allmaajumala Soranuse tempel, Teise maailmasõja ajal aga uppus see verre. Suurepäraselt ettevalmistatud mängu õhustik meenutab sõjaaegset, mängureeglid on lihtsad: punkris viibijatest saab Neljas Reich, kes teeb inimestega halastamatuid geneetilisi katseid.

Uksed sulguvad, algab õhtune „etendus“ ja algavad ka uskumatud sündmused, mida mängureeglites pole ette nähtud. Kui Greg salapärasel kombel mängust kaob, hakkavad teised osalised üksteise järel surema. Meelelahutusest saab verdtarretav õudus, millest pole lootust pääseda. Ellujäänud taipavad peagi hirmsat tõde: see polegi mäng, vaid põrgu, kõige õudsem tegelikkus, ja nad on päriselt vangid, kellega tehakse inimajaloo kõige jubedamaid katseid. Osalejad on sattunud äkki ärganud iidse kurjuse küüsi. Ent lootus sureb ikka viimasena ja noored püüavad iga hinna eest punkrist välja pääseda.