admin

29. detsembril jõuab kinodesse filmide „Orb. Esimene ohver“ ja „Poiss“ režissööri uus, müstikat ja jubedaid saatanlikke rituaale tulvil õudusfilm „Saatanakummardajad“.

Inglise kolkakülas on melu, karnevalikostüümide, lõkete ja lauludega tähistatakse sajanditevanust müütilist püha, pööripäeva, mille kestel kutsutakse välja iidne vaim ja julmadele jumalustele ohverdatakse elu. See jube traditsioon, millest on säilinud legendid ja verine sümboolika, pühitseb maad ja teeb selle viljakaks.

Rebecca Holland (Tuppence Middleton), kes ei tea jubedatest paganlikest traditsioonidest midagi, sõidab koos perega külasse, kus ta ordineeritakse uueks vaimulikuks. Ilus loodus, põlispuud, mugav maja, töökad elanikud, meeldiv töö – rohkem pole uue elu alustamiseks vajagi. Eesseisvad pidustused on suurepärane võimalus kogukonnaga liituda ja elanikega tuttavaks saada. Ent keset jubedates kostüümides pidutsevaid inimesi läheb Rebecca kümneaastane tütar Grace (Evie Templeton) salapärasel kombel kaduma. Vanemad otsivad teda, kuid kohalikud ei ilmuta erilist rahutust. Lapse kadumise kummalisi asjaolude uurimise käigus kerkivad pinnale idüllilise külakese veel hirmsamad saladused. Et tüdruk päästa, ei tohi hetkegi raisata, muidu saab temast transsi vajunud uskliku kogukonna järjekordne verine ohver. Senine rahulik elu muutub õudusunenäoks.

Müstiliste paganlike rituaalidega üle külvatud õudusfilm „Saatanakummardajad“ on sünge lugu, milles sulavad kokku olevik ja minevik. Seetõttu pakub „Saatanakummardajad“ õudusfilmisõpradele suurepärase elamuse.

8. detsembril esilinastub kultuslike õudusfilmide „Emily Rose’i vaimude väljaajamine“ ja „Saatana lapsed“ loojate uus linateos „Minevikuviirastused“. Režissöör Renny Harlin („Vaimude väljaajaja. Algus“, „Sügav sinine meri“) tuleb tagasi veel suurema õudusedoosiga, mis sunnib selle žanri austajaid tooli külge klammerduma.

Sõda avaldab inimpsüühikale hävitavat mõju. Sa pole enam see, kes olid enne, sind jälitavad pidevalt lahinguväljal üleelatud õudused, kannatused, valu ja surm. Seersant Rick Petronile (Aston McAuley) jättis Afganistani sõda hirmsa jälje. Jäänud eesliinil ellu ja pöördudes tagasi koju armastatud naise Kate’i (Sophie Simnett) juurde, näeb Rick õhku lastud hooneid ja inimesi, ohvitseride ja veriste klannide julmusi. Sümpaatne ja sõbralik noor ohvitser muutub sõnakehvaks, kinniseks, kurjaks ja seletamatult jõhkraks. Ametlikes ettekannetes kirjutatakse Ricki seisund raske traumaatilise ajukahjustuse arvele, kuid seersandi abikaasa on veendunud, et tema mehe kannatuste tõeline põhjus on ränk traumajärgse stressi sündroom. Vastuseid otsides jõuab Kate hirmsa avastuseni: Rick on seestunud deemonist, kes kisub teda iga hetkega aina sügavamale olematusse.

Deemonlik jõud surub Ricki psüühika alla ega jäta talle vähimatki tervenemislootust. Ent Kate peab saatanlikule deemonile vastu astuma ja päästma armastatud mehe saatusest, mis on hullem kui surm.

Poola filmiinstituut teatab uhkusega, et film „Talupojad“, mis jõuab 8. detsembris Eestis kinoekraanile, valiti filmiakadeemia 96. auhinnavõistluse nominentide hulka parima välismaise filmi kategoorias.

Režissööride Dorota Kobiela Welchmani ja Hugh Welchmani film „Talupojad“ on Poola kirjaniku Władysław Reymonti klassikalise romaani (kirjutatud aastatel 1904-1909, pälvinud Nobeli kirjandusauhinna) animeeritud ekraniseering.

Poola filmiinstituudi žürii arvates kujutab „Talupojad“ endast läbinisti uuenduslikku panust animatsioonižanri. Kaamera pole ainult vaatleja, vaid ka aktiivne osaleja. „Film tõstatab tähtsaid ühiskondlikke probleeme, mis on aktuaalsed ka tänapäeva maailmas. See on lugu, mille süžee ja vorm rikuvad piire ning pakuvad ennenägematut uudsust,“ teatas Poola filmiinstituut.

Režissöörid Dorota Kobiela Welchman ja Hugh Welchman said tuntuks filmiga „Armastusega Vincent“, mis samuti nimetati Oscari auhinna kandidaadiks. „Talupoegade“ loomisel tegi režissööripaar koostööd rahvusvahelise animaatorite ja kunstnike meeskonnaga. Filmivõtted toimusid tavapärasel viisil, ent tulemust modifitseeriti õlimaali tehnikat kasutades. Rohkem kui sajast kunstnikust koosnev meeskond lõi umbes 40 000 õlimaali. Töö kestis kaks aastat.

Film esilinastus Toronto rahvusvahelisel filmifestivalil, kus see märgiti ära ainulaadse süžee ja visuaalse stiili tõttu. Hiljem valiti „Talupojad“ Poola filmi 48. festivalile Gdynias, kus pälvis vaatajate preemia ja eriauhinna.

„Talupojad“ on Poola külaelust rääkiva romaani hingestatud ekraniseering. See pajatab loo kirglikust kaunitarist Jagnast, kes on otsustanud rajada endale oma tee XIX sajandi lõpu Poola külas, kus võimutsevad intriigid ja lõputud tülid, kuid kus rikkaid ja vaeseid ühendab uhkus oma maa üle, kaunite traditsioonide säilitamine ja sügavale juurdunud patriarhaat. Jagnasse armuvad küla rikkaim taluperemees ja tema poeg; teisedki külamehed ei suuda neiu võludele vastu seista. Järk-järgult saab Jagnast laimujuttude sihtmärk ja tema saatus sõltub julmast ühiskonnast.

Filmiakadeemia 96. tseremoonial, mis toimub 10. märtsil 2024, püüab „Talupojad“ avaldada maailmale kustumatut muljet.

27. oktoobril jõuab kinodesse salapärane, lõbus, naeruväärne ja sugugi mitte hirmuäratav animakomöödia nii väikestele kui suurtele. See on lugu kummitusest, kelle lugu on pärit Oscar Wilde’i klassikalisest kirjandusteosest “Canterville’i lossi vaim”.

Kummitus sir Simon de Canterville on juba 300 aastat oma lossis elanud ja talle väga meeldib seal. Sir Canterville’i lõbustab lossi vahetevahel sattuvate külaliste kiire lahkumine, kui nad teda kohtavad.

Kuid ühel päeval kolib vanasse lossi Otise perekond ja see seltskond on vanale vaimule šokk! Uued lossiomanikud ei karda kummitusjutte, nad peavad neid… natuke vanamoelisteks. Ükskõik, kui õudseid lugusid Sir Canterville välja mõtleb, meeldivad need perekonnale väga. Vana kummitus tiirutab oma lossis ringi, hoides peast kinni! Kuidas on see võimalik?! Otiste vembumeestest poisid, kaksikud Kent ja Louis, hirmutavad hoopis teda ennast! Ja saadiku naine, proua Lucretia, soovitab sööril oma kolisevad ketid õlitada, sest selle müra sees on võimatu uinuda! Sir Canterville on asja pärast väga mures. Kui asjad nii jätkuvad, kaotab ta igaveseks maine kõige hirmsama kummitusena! Ootamatult aga sõbruneb Sir Canterville pere noordaami Virginia’ga. Võluv kummitus räägib talle oma uskumatu eluloo ja siis algavad tõelised seiklused, mis on täis põnevaid üllatusi. Sukelduge kummituste salapärasesse ellu, avastage Oscar Wilde’i imelise ja müstilise teose maailm. Koguperefilmi näeb kinodes alates 27. oktoobrist.

Filmide “Mägedel on silmad ” ja “The Amityville: Kurjuse ärkamine ” loojad esitlevad alates 13. oktoobrist maailmale oma uut teost – psühholoogilist trillerit “Trap: Judgment Night”.

Kunagi ei tea, kuidas saabuv võõras muudab sinu elu….. Ja mis siis, kui ta – küüniline psühhopaat, kelle haardesse sa sattusid täiesti juhuslikult ja võimalus ellu jääda on iga sekundiga nullilähedane? Alice (Camilla Rowe) ja tema poiss (Jeremy Scipio) on sunnitud peatuma kõrvalises bensiinijaamas, et tankida. Pealtnäha tavaline otsus muutub peagi veriseks meelepahaks. Vaevalt on nad ületanud bensiinijaama lävepaku, kui külmavereline snaiper võtab pahaaimamatu tüdruku sihikule, tehes temast oma õudse kättemaksu objekti. Pärast tapja esimest rünnakut õnnestub tüdrukul ellu jääda, kuid võõras ei kavatse lõpetada. Kontrolllöök võtab koheselt elu Alice’i sõbrale, kes tuli bensiinijaama….. Algab võitlus ellujäämise eest. Psühhopaadil, kes varjab oma nägu, on oma, ainult talle teadaolevad reeglid, religioossed tõekspidamised, mis määravad, kes sel ööl sureb ja kes pääseb. Niipea, kui bensiinijaama uks avaneb, alustab ta pingelist psühholoogilist mängu, mis hõlmab iga kord uusi ohvreid… Alice on sunnitud iga hinna eest oma elu eest võitlema ja välja selgitama, miks mõrvar teda surnuks tahab…

Film põhineb rootsi kirjaniku Sven Nordqvisti rahvusvaheliselt tuntud samanimelises lasteraamatus “Pettson ja Findus – väike tüütus, suur sõprus” tutvustatud tegelastel Muksikud.

Kääbused, keda kutsutakse Muksikuteks, elavad alati keset ilmlõpmata suurt segadust. Nende elupaigad asuvad tavaliselt põranda all. Kõigest kõige rohkem armastavad nad inimesi ninapidi vedada ning nende asju peita nii, et keegi neid kunagi ei leia. Kui teil on kunagi toitu, tööriistu või mänguasju kaotsi läinud, siis see on tõenäoliselt Muksikute töö.

Ammu-ammu elas maailmas miljoneid, kui mitte miljardeid Muksikuid, kuid aja jooksul, kui inimeste eluviis muutus puhtamaks ja korralikumaks, kadusid Muksikud peaaegu täiesti. Vaid väike hõim Muksikuid elab rahulikult härra Pettsoni räämas poekeses. Kuid siis, kui vana poe võtab üle uus omanik, kole Karl, satuvad Muksikud tõsiselt ohtu – Karl ei salli mustust ja tolmu!

Et lõbusat elu jätkata, peavad väikesed kääbused põgenema ja otsima omale uue kodu ning alles siis algavad tõelised seiklused.

Alates 15. septembrist on taas kinoekraanil Tessa ja Hardini armastuse lugu, mis on leidnud miljoneid fänne üle kogu maailma. Selle osa pealkiri on „Pärast kõike“ („After Everything“) Filmi viies ja viimane osa tõotab erilisi hetki, mis lubavad aimata, millega see armastuse-, seksi-, romantika- ja kireküllane lugu lõpeb.
Raamat, milles Hardin paljastas enda ja Tessa armastuse loo, sai menukiks ning tõi Hardinile edu ja tuntust, kuid lõhkus täielikult tema enda. Otsustades avaldada raamatu ilma Tessa nõusolekuta, rikkus Hardin nende suhte. Nüüd lahutavad neid tuhanded kilomeetrid. Hardin elab Inglismaal ja uputab päevi alkoholisse, öösiti aga jälitavad teda mälestused Tessa veetlevast naeratusest ja puudutuste soojusest. Ta ei suuda uuele raamatule keskenduda ning riskib kaotada palju raha ja kirjastajate usalduse, kui käsikirja valmis ei saa.
Oma deemonitega võideldes sõidab Hardin päikeselisse Portugali. Kohanud Nathaliet, keda ta kunagi hingepõhjani solvas, meenuvad Hardinile ammused tunded. Nathaliega aega veetes mõistab ta, et ükski neiu ei ärata temas seda kirge, mida ta tundis Tessa vastu. Teiste neiude tunnetega mängides mõistab Hardin, et tegi suure vea. Võib-olla pole veel hilja seda parandada, võib-olla saab ta veel rajada tuleviku koos inimesega, kes osutus tema elu armastuseks.
Teisel pool Atlandi ookeani elav Tessa keskendub üksnes iseendale. Ta ei suuda Hardinile andestada, kuid teda jälitavad mälestused kireöödest, koosveedetud tundidest, minutitest, sekunditest.
Saatus viib lahus paari Landoni ja Nora pulmas taas kokku. Kohtudes unustavad nad hetkeks kõik juhtunu ja anduvad täielikult tundele, mida pole kõigist pingutustest hoolimata võimalik alla suruda.
Kas suudab paar, kelle teele sattus nii palju katsumusi, teineteisele andestada ja võtta endale tõsiseid kohustusi?

Alates 1. septembrist rõõmustab kõigi laste lemmik koer Lassie taas kinoekraanidel suuri ja väikeseid koeraarmastajaid! Te vaid kujutage – möödunud on juba 85 aastat sellest, millal Lassie lood esimest korda kirja pandi ning selle võluva koera uskumatu populaarsus kestab senini.

Suvepuhkus! Lassie parim sõber Florian (Niko Marishka) võttis vastu kindla otsuse – ta ei lähe koos oma vanematega puhkusele Gran Canariale, sest ei taha jätta Lassiet üksi. Tema ja Lassie veedavad hoopis palju lõbusama suve Austria mägedes tädi Kasi (Katharina Schuttler) talus koos oma uute sõprade Cleo (Anna Lucia Gualano), Henri (Pelle Staaken) ja tädi lemmiku Jack Russelli terjeri Pipaga. Puhkus läheb hästi, kuni Florian, Cleo ja Henri kuulevad, et külas hakkavad salapäraselt kaduma koerad. Murelikud lapsed mõistavad, et Lassie ja Pipa on suures ohus ning neid tuleb kaitsta. Ent nad ei jõua kahjuks õigel ajal kohale… Vargad murravad tädi majja sisse ja väike Pipa kaob. Kolm sõpra ja Lassie asuvad kurjategijaid jälitama, et päästa Pipa ja kõik teised kadunud koerad.

See on põnev ja unustamatu seiklus kogu perele poisi ja koera sõpruse, kiindumuse, pühendumuse ja raskuste ületamise kohta. Eesti keelde dubleeritud linalugu on hingematvalt kaasahaarav, viies läbi kangelaste seikluste ja nende möödunud suve.

25. augustil esilinastub deemonlik õudusfilm „Räägi minuga“. Austraalia kaksikvennad Danny ja Michael Philippou, populaarse YouTube’i kanali RackaRacka sisuloojad, vahetasid interneti suure ekraani vastu. Kriitikud nimetasid nende debüütfilmi aasta üheks õudsemaks.

Kas mäletate jubedat seltskonnamängu vaimude väljakutsumiseks ouija-laua, nõel ja niidi abil? Soovite veel teravamaid elamusi? Katsetage uut meetodit surnutega suhtlemiseks – igivana palsameeritud kätt. Mäng on lihtne. Kustutage tuli, laske end tooli külge kinni siduda, võtke käe külmadest sõrmedest ja pöörduge vaimude maailma poole sõnadega: „Räägi minuga.“ Teie ette ilmub deemon, kelle kutsus välja teie alateadvus. Ikka pole küllalt hirmus? Öelge: „Ma lasen su sisse“ – ja teie silmad muutuvad süsimustaks, te hakkate kogu kehast pekslema ja tõmblema, väljakutsutud deemon poeb teie naha alla, tungib teie hinge, võtab võimust teie mõistuse üle, siis avab värava põrgusse, kuhu tohib jääda ainult 90 sekundiks. Kui jääte kauemaks, jääb väljakutsutud deemon teisse igaveseks ja tagasiteed pole enam.

Mia (Sophie Wilde) ja tema parim sõbratar Jade (Alexandra Jensen) on haaratud spiritismirituaalist, mis levib TikTokis viirusena. Miale on see võimalus rääkida surnud emaga, Jade tahab lihtsalt uudishimu rahuldada. Sõbratarid veedavad surnutega suheldes lõbusalt aega, siis aga liitub nendega Jade’i väikevend Riley (Joe Bird). Mäng muutub surmaohtlikuks. Seltskond mõistab, et on liiga kaugele läinud. Lastes deemoni lapsesse, avasid nad sünge maailma värava. Deemonid võtavad võimust Riöey hinge üle, Miat jälitavad paranormaalsed, õudsed, verdtarretavad nägemused. Tüdrukute elu muutub õuduseks, millest pole pääsu.

„Räägi minuga“ on pinev õudusfilm, mis köidab tähelepanu esimesest hetkest. Hirm ja hingemattev pinevus võtavad teid oma võimusesse ja see film ei unune niipea.

Musta huumoriga vürtsitatud komöödia “BlackBerry” toob kinoekraanidele tõestisündinud loo maailma ühe esimese nutitelefoni BlackBerry erakordsest tähelennust ja langusest. Peaosades Jay Baruchel (“This Is the End”) ja Glenn Howerton (“It’s Always Sunny in Philadelphia”).

Oli aeg, kui nutitelefonist unistasid kõik ja kõigil ärimeestel oli see olemas. Just siis, kui näis, et BlackBerry tootjal on kogu maailm peos, ilmus Steve Jobs iPhone’iga. Üksainus viga, liigne kiindumus tehnoloogiasse, suutmatus õigeaegselt konkurentsi lülituda ning mobiilsideoperaatoritega läbirääkimisi pidada – ja tagajärjeks oli ilmajäämine nutitelefonide USA turust, millest BlackBerry oli seni hõivanud poole, ning miljardite dollarite suurusest sissetulekust aastas.

Raamatul „Kui levi kadus. Senirääkimata lugu BlackBerry ebatavalisest tähelennust ja rabavast langusest“ põhinev film esilinastus Berliini rahvusvahelisel filmifestivalil ning pälvis filmikriitikute, vaatajate ja tehnikaasjatundjate kõrge hinnangu. „Haruldane film,“ kiitsid vaatajad pärast esilinastust. Ühed võrdlevad seda Martin Scorsese filmiga „Wall Streeti hunt“, teised David Fincheri „Sotsiaalvõrgustikuga“ – filmis on mõrva, musta huumorit, heidetakse irooniline pilk Silicon Valleyle ja innovaatoritele, kuid ühtlasi on see haarav põnevik, mis avab tehnoloogia- ja telekommunikatsiooniäri tagamaad. Kes oskab tehnikauuendusi paremini müüa, kas insener või Harvardi ärikooli lõpetanu? Kuidas talente Google’ist või Microsoftist üle meelitada? Kuidas võidelda nutitelefonituru pärast?