admin

Meteoroloog filmist „D-PÄEV. ENNE TORMI“: ma pole kinos näinud sellist meteoroloogilist pinget

Vaid mõni ööpäev enne üht maailma ajaloo tähtsaimat sõjalist operatsiooni hakkab selle edu sõltuma millestki, mida ei suuda kontrollida isegi maailma võimsaim armee. Tõsielusündmustel põhinev sõjapõnevik „D-PÄEV. ENNE TORMI“ viib vaatajad 1944. aasta juunisse. Ligi 160 000 liitlassõdurit valmistuvad ületama La Manche’i väina, kuid Atlandi ookeani kohal kogub jõudu torm. Briti meteoroloog James Stagg (Andrew Scott – „Ripley“, „All of Us Strangers“) peab veenma liitlasvägede ülemat Dwight Eisenhowerit (Oscari-võitja Brendan Fraser – „The Whale“, „The Mummy“) operatsiooni edasi lükkama, kuigi absoluutset kindlust ilma suhtes ei ole kellelgi.

Esilinastuse eel näidati filmi eriseansil Leedu meteoroloogia valdkonna professionaalidele. Sõjapõneviku keskmesse asetatud draama tundus neile üllatavalt tuttav ja liigutav. Ühe endise sünoptiku ja kliimamuutuste uurija jaoks on filmi üks tugevamaid külgi just see, kui täpselt kujutatakse meteoroloogi tööd ja sellega kaasnevat nähtamatut pinget.

Staggi olukord filmis viib selle professionaalse pinge peaaegu kujuteldamatu tasemeni. Tema prognoos ei ole mõeldud ajalehele ega nädalavahetuse plaanide tegemiseks – sellest sõltuvad sõjalise operatsiooni edu ja paljude inimeste elud.

„Filmi vaadates mõtlesin isegi sellele, et see, mida Stagg suutis tolle aja andmete ja vahenditega teha, tundub tänapäeval peaaegu uskumatu. Meil on suurepärased meteoroloogid, kuid oleme digitaalsete mudelitega nii harjunud, et oleme ilmselt osaliselt kaotanud oskuse väga piiratud andmete põhjal atmosfääri edasist arengut ette näha,“ ütleb meteoroloog.

Tema sõnul toimibki „D-PÄEV. ENNE TORMI“ just seetõttu palju enama kui lihtsalt sõjafilmina.

„See on film sõjast, aga samal ajal ka professionaalsusest ja vastutusest langetada otsus olukorras, kus teadus ei saa sulle anda sajaprotsendilist garantiid. Mitmes kohas liigutas film mind tõesti väga tugevalt. Pärast seanssi tuli mu endine juht isegi mind kallistama – oli näha, et mu endised meteoroloogidest kolleegid elasid filmi läbi väga isiklikult. Ma pole kinos näinud, et meteoroloogilist pinget oleks kujutatud nii dramaatiliselt ja samal ajal nii täpselt.“

Eriseansil osalenud Leedu Hüdrometeoroloogiateenistuse spetsialistid tundsid filmis samuti ära neile väga tuttava professionaalse tunde.

„See kordumatu ootuse tunne, kui justkui tead, mis peagi juhtuma peaks, ja ootad, kas loodus seda kinnitab. Pole vahet, kas rohkem kui 80 aastat tagasi, kui vaatlusandmeid oli väga vähe, või praegu, kui kasutatakse meteoroloogilisi satelliite, radareid, superarvuteid ja tehisintellekti – loodusjõud ei kiirusta oma olemuse saladusi avaldama,“ ütles pärast seanssi üks spetsialistidest.

Teine meteoroloogide kogukonda kuuluv vaataja ütles, et film „näitab väga täpselt, mida tähendab tegelikult sünoptik olla – seda pinget ja vastutust, mida tunned äärmuslikku ilma prognoosides ning teades, et sinu prognoosist hakkavad sõltuma teiste inimeste otsused“.

Meteoroloogile meenutas filmiseanss ka tema enda sünoptikuna töötamise kogemust.

„Olin veel noor ja vähese kogemusega sünoptik ning ühe valvekorra ajal tuli mul prognoosida väga tugevat tormi. Selline prognoos ei ole lihtsalt üks lause raadios või televisioonis – hoiatused lähevad pääste- ja teistele teenistustele, sadamatele, raudteele ning paljudele asutustele. Vastutustunne oli tol hetkel tohutu,“ meenutab ta.

Pärast prognoosi jäi üle ainult oodata.

„Mäletan, et kui tuul lõpuks tugevnes ja Vilniuses hakkasid puud korralikult kõikuma ning nägin tuuleiilides rappuvat reklaamtahvlit, teadsin, et rannikul möllab torm juba täie jõuga. Alles siis tundsin kergendust. See kõlab paradoksaalselt, kuid ohtliku ilmastikunähtuse ajal tunnevad meteoroloogid sageli isegi heameelt selle üle, et atmosfäär käitub nii, nagu sa prognoosisid, ja sinu hoiatus oli põhjendatud.“

Tõsielusündmustel põhinev režissöör Anthony Marase („Hotel Mumbai“) sõjapõnevik „D-PÄEV. ENNE TORMI“ Eesti kinodes alates 11. septembrist.

„Perekond on suurim äri.“ Nii kõlab režissöör Miguel Ángel Jiménezi uue draama „Sünnipäevapidustused“ (The Birthday Party) tunnuslause. Kuid kas perekonda on tõesti võimalik juhtida samamoodi nagu edukat äriimpeeriumi? Film otsib sellele küsimusele vastust, viies vaataja luksuslikku maailma, kus laitmatu pealispinna all peituvad välja ütlemata tõed, vanad solvumised ja võimuvõitlus.

Filmi keskmes on Kreeka laevandusmagnaat Mark Timoleon, kes on kogu elu ehitanud oma äriimpeeriumi ja kujundanud laitmatut mainet. Teda kehastab neljale Oscarile nomineeritud Willem Dafoe – üks tänapäeva kino silmapaistvamaid näitlejaid, keda publik tunneb hästi filmidest „Ämblikmees“, „Vaesekesed“, „Lugusid headusest“, „Nosferatu“ ja paljudest teistest meeldejäävatest rollidest. Seekord loob ta karismaatilise, salapärase ja ettearvamatu magnaadi portree – mehe, kes on harjunud kontrollima kõike, isegi oma kõige lähedasemaid inimesi.

Tegevus viib Vahemere erasaarele, kus Mark korraldab oma tütre Sofia 25. sünnipäeva puhul suurejoonelise peo. Muljetavaldavatele pidustustele kogunevad poliitikud, kunstimaailma eliit ja ärimagnaadid, kuid peagi kujuneb sellest õhtu, mil hakkavad murenema nii hoolikalt loodud perekonna kuvand kui ka omavahelised suhted. Päevavalgele tulevad maha vaikitud saladused, vanad konfliktid ja otsused, mis võivad muuta kõigi asjaosaliste saatust.

Rahvusvahelised filmikriitikud on rõhutanud, et „Sünnipäevapidustused“ ei ole pelgalt lugu rikaste elust. See on film võimust, pärandist, vastutusest ja perekondlikest sidemetest, mida panevad proovile mitte ainult raha, vaid ka ambitsioonid, kontrollivajadus ja minevikus tehtud otsused. Elegantne Vahemere miljöö, omanäoline visuaalne esteetika ja aeglaselt kasvav pinge loovad atmosfääri, kus iga pilk ja iga vaikusehetk omandab tähenduse.

Üks tänapäeva Euroopa kino silmapaistvamaid produtsente Giorgos Karnavas, kes töötas ka filmi „Kurbuse kolmnurk“ juures, naaseb järjekordse rafineeritud draamaga luksuse, võimu ja inimlike nõrkuste maailmast. Luksus pole siin aga eesmärk omaette – see on taustaks loole perekonnast, kus elu suurim väljakutse pole impeeriumi ülesehitamine, vaid nende inimeste mitte kaotamine, kelle nimel see üldse loodi.

Kinodes alates 28. augustist.

Tuntud animahittide „Niko“ ja „Mu käpardist õnnehaldjas“ loojad naasevad uue lõbusa ja õpetliku looga. Sukeldu lummavasse, safiirisinisesse meremaailma, mis on täis tuhandeid aastaid vanu saladusi ja ootamatuid seiklusi!

Vincent, väike küürvaal, on legendaarse viimase vaalalaulja poeg. Pärast vanemate kaotust tunneb ta end räsituna, sulgub endasse ja kaotab usu, et suudab jätkata oma isa missiooni – kaitsta oma lauluga ookeanide rahu.

Kõik muutub, kui sulavad liustikud äratavad ellu Leviaatani, hiiglasliku koletise sügavustest. Ta pritsib vette mürgist tinti, külvates kaost ja hävitades kõik oma teel. Selle asemel, et proovida end lauluga päästa, asub Vincent ohtlikule teekonnale ookeani põhja – salapärasesse Tähetiiki. Ta loodab leida sealt oma vanemad ja tuua nad tagasi meie ilma, et koletis võita.

Sellel naljakate seiklustega retkel, mis paneb nii lapsed kui ka vanemad valjusti naerma, on vapra väikese vaala kaaslaseks ustav pisike säga Valter. Valter on pidevalt nurisev ja liiga kontrolliv „lapsehoidja“, kes on otsustanud kaitsta Vincenti igasuguse ohu eest. Ja siis on veel Daria, kartmatu mõõkvaal, kes tirib kolmiku pidevalt ootamatutesse ja lõbusatesse olukordadesse. Daria tajub maailma oma hingega; tema kurtus on tema jõud, mis õpetab Vincentile, et puhtaim muusika sünnib südames. „Erinev” olemine tähendab maailma nägemist värvides, mida teised ei näe. Igaühel meist on oma ainulaadne anne, ja Vincent peab mõistma, et lõplik avastus ei peitu mitte ookeani põhjas… vaid temas endas. Ta on uus vaalalaulja, kelle lugu päästab ookeani.

See on lugu, mis näitab, et ehkki oled väike tohutus ookeanis, võid tekitada niiii suuri laineid, mis muudavad maailma! See on film, mis paneb sind oma last kallistama ja koos temaga oma hingelaulu laulma. Animeeritud teekond algab kinodes 24. juulil.

Milleks kõigeks on inimene suuteline, kui ta teab, et teda ähvardab surmaoht ja tajub pidevalt, et teda aetakse taga? Selles ellujäämispõnevikus on psühholoogiline draama meisterlikult põimunud verdtarretava õudusega, mille käigus ähmastub sõpruse, inimlikkuse ja metsiku ellujäämisinstinkti piir.

Turistisalk läheb paadireisile mööda imekaunist Louisiana jõge. Ideaalne nädalavahetuseretk! Paraku saab kaunist paadireisist surmaoht. Imelistest loodusvaadetest võlutuna eksib salk pahaaimamatult teest kõrvale. Sattunud kõrvalistesse mülgastesse, taipavad turistid, et on saanud elajaliku tapainstinkti ohvriks. Mida sügavamale soodelabürinti nad eksivad, seda selgemaks neile saab, et hädaoht ei ähvarda sugugi ainult pimeduse rüpest.

Nälg, kabuhirm ja üha kasvav õudus rikuvad nende vastastikuse usalduse, seega võib iga järjekordne otsus saatuslikuks saada. Üks karjatus teise järel – ja aina vähem jääb reisiseltskonnast järele elavaid. Lootus ähvardab kustuda, maad võtab halvav hirm. Iga vari, iga oksapraksatus võib tähendada surmaohtu.

Olge valmis halastamatult äkiliseks verdtarretavaks jubeduseks, mis sunnib ka kõige paadunumaid õudusfilmifänne silmi kinni pigistama. Teid ootab pesuehtne närvide proovilepanek.

Alates 26. juunist jõuab Eesti kinodesse keskaegne eepiline seiklusdraama „Robin Hoodi surm“, milles Hugh Jackman kehastab legendaarse kangelase ootamatut versiooni. See on emotsionaalselt mõjuv ja üllatavalt karm pilguheit ühele maailma kuulsaimale legendile.

Unustage vibukütt, kes röövib rikastelt ja jagab vaestele. Seekord ei ole Robin Hood legend, vaid inimene, kelle on murdnud lahingud, süütunne ja tema enda minevik.

Stuudio „A24“ jätkab oma ambitsioonikate, julgete ja tavapäratute filmide joont, pakkudes uut vaadet ühele kõigi aegade kuulsaimale müüdile.

Režissöör Michael Sarnoski („Pig“, „A Quiet Place: Day One“) uusimas filmis kujutatakse legendaarset röövlit hoopis teisiti, kui oleme harjunud teda nägema. Siin ei ole romantilist kangelast, vaimukaid seiklusi ega tagajärgedeta võite. Seekord algab Robin Hoodi lugu sealt, kus legendid tavaliselt lõpevad.

Hugh Jackman kehastab Robin Hoodi sellisel kujul, nagu publik pole teda kunagi varem näinud. Rolliks valmistumine nõudis ka tohutut füüsilist pingutust. „Need olid kõige füüsiliselt raskemad võitlusstseenid, milles mul on kunagi tulnud osaleda,“ ütleb näitleja.

Tema sõnul lõhub see Robin Hoodi versioon teadlikult tavapärase legendikuvandi. „Sageli näeme filmides tegelasi, kes jätkavad pärast raskeid vigastusi võitlemist, nagu poleks midagi juhtunud. Me tahtsime vastupidist – et kõik oleks päris, karm ja ebamugav.“

Üks olulisemaid loomingulisi otsuseid oli filmida 35 mm filmilindile ning Põhja-Iirimaa päris võttepaikades. „Võtteplatsil ei olnud ühtegi eset, mis poleks võinud sel ajastul olemas olla. Kõik valmistati käsitsi,“ räägib Jackman. Tema sõnul aitas just selline tähelepanu detailidele luua filmi erilise atmosfääri. „Filmilindile jäädvustamine andis filmile ajatu tunde. Põhja-Iirimaa rannikud, metsad, mäed ja niidud aitasid luua eepilise, peaaegu müütilise maailma.“

Filmi tegevus viib vaataja barbaarsesse kesk­aega pärast kuningas Richard Lõvisüdame surma. Kui riik vajub kaosesse ja korruptsiooni, otsib raskelt haavatud Robin Hood varjupaika kõrvalises Kirkleysi kloostris.

Seal kohtub ta salapärase ravitseja Bridgetiga, keda kehastab Jodie Comer. Naise headus paneb Robini esimest korda kahtlema kõiges, millesse ta on uskunud. Kuid minevik ei lase tal minna – need, kelle teele ta kunagi ette jäi, tulevad tagasi, et lõpetada alustatud töö.

Filmis teeb kaasa ka Bill Skarsgård, kes kehastab halastamatut ja ohtlikku vastast.

„Robin Hoodi surm“ Eesti kinodes alates 26. juunist.

12. juunil jõuab Eesti kinodesse režissöör Teona Strugar Mitevska film „TERESA. Enne pühakuks saamist“ („Mother“), mis jutustab ajast, mil maailm ei tundnud veel Ema Teresat kui üht 20. sajandi kuulsaimat isikut.

Filmi peaosas astub üles Noomi Rapace. Tema tegelaskuju ei ole ei pühak ega legend, vaid nunn, kes hakkab üha enam kahtlema kloostrimüüride vahel elatud elus.

Tegevus toimub 1948. aasta Kalkutas. Õde Teresa juhib mainekat katoliku kooli, kuid teda hakkab järjest rohkem painama kontrast korrastatud kloostrielu ja väravate taga nähtava vaesuse vahel. Ta tunneb, et ei suuda enam kõrvale jääda, ning pöördub Vatikani poole palvega lahkuda ordust ja pühendada end linna kõige vaesemate inimeste aitamisele.

Oodates otsust, seisab Teresa silmitsi veel ühe katsumusega. Tema lähedane sõbranna õde Agnieszka tunnistab, et on rase. Kloostris puhkev skandaal sunnib valima rangete reeglite ja inimliku mõistmise vahel.

Film ei püüa luua idealiseeritud portreed Ema Teresast. Režissööri huvitab inimene, kes alles otsib oma teed, kahtleb, eksib ja teeb raskeid otsuseid. See on lugu naisest, kellest saab hiljem üks maailma tuntumaid ikoone, kuid siin näeme teda ajal, mil tema tulevik pole veel sugugi kindel.

Film „TERESA. Enne pühakuks saamist“ linastus Veneetsia filmifestivalil ning pälvis tähelepanu oma ootamatu vaatenurga tõttu hästi tuntud isikule.

Liigutav, tugev ja inspireeriv lugu naisest, kes muutis miljonite inimeste elusid – Eesti kinodes alates 12. juunist.

Animafilmi „Balerina“ loojad lubavad ka sel korral muljetavaldavat lugu, mis on loodud Jaapani anime stiilis.

Muinasjutulises Alizia riigis elavad vaprad seiklejad, kellel on supervõimed ja erakordne julgus. Üllas rüütel Danael, kelle võlumõõk naaseb alati tema juurde, Alizia kuningriigi printsess ja võluritar Jadina, kelle soontes voolab esivanemate salapärane maagia, välkkiire ja tulise loomuga Grif, kes meenutab metsalist üliteravate küünistega, mis suudavad lõhestada isegi kaljusid, haldjas Shimi, kes suudab sulanduda maa, vee, tule või õhuga, ning jõumees Razia — kunagi olid nad kõigi poolt armastatud legendaarsed kangelased.

Kuid lahingus tumeda võluri Temnoheliga puruneb Yovenia maagiline kivi — igavese nooruse allikas — ja kõik Alizia kuningriigi elanikud jäävad lõksu kümneaastaste laste kehadesse. Pärast seda sündmust lähevad kangelased lahku ja muutuvad heidikuteks. Viis kunagi austatud sõdalast on nüüd sunnitud varjuma…

Kaks aastat hiljem toob salapärane maag Eliziy, kes on kaotanud oma mälu, juhuslikult tagasi kurja võluri Temnoheli. Siis otsustab Danael taas kokku kutsuda legendaarsed sõdalased, kes on kindlalt otsustanud needuse murda ja oma vea heastada. Veelgi ohtlikumaks muutununa püüab võlur allutada kogu maailma, kasutades erakordse jõuga olendit — humanoidset taime, mis suudab juhtida mõistusi. Unustades vanad lahkhelid, ühendavad viis kangelast taas oma jõud.

Neid ootab ees muljetavaldav teekond, täis maagiat, ohte ja saatuslikke otsuseid. Ainult sõpruse taastamise ja oma hirmude ületamise kaudu saavad Legendid võimaluse päästa maailm igavesest lapsepõlvest…

See on eepiline seikluslugu sõprusest ja julgusest — jutustus sellest, et tõelisteks kangelasteks saavad need, kes suudavad tõusta ja uuesti vapralt võidelda. Suursugused lossid, maagilised olendid ja lendavad laevad ootavad sind kinodes alates 22. maist.

Kas olete valmis hingematvaks põnevuseks? Londoni kesklinna ehitusplatsilt leitakse Teise maailmasõja aegne lõhkemata pomm. Alustatakse massievakuatsiooni, kogu linn on hirmust halvatud. Puhkenud kaos pakub oivalist võimalust suure röövi korraldamiseks.

Režissöör David Mackenzie, kelle kultuspõnevik „Läbi tule ja vee“ kandideeris Oscarile, oskab meisterlikult pinget üles kruvida. Ta lavastab lihtsast röövist kaasakiskuva ja visuaalselt muljetavaldava filmi, mille iga sekund on tähtis.

Filmis mängivad Aaron Taylor-Johnson („Tapjate kiirrong“, „Kütt Kraven“) ja sarmikas Theo James („Pärdik“, „Lahkulööja“, „Härrasmehed“). Tänu nende ladusale koostööle ja heale füüsilisele ettevalmistusele näeme ekraanil tõetruid ja veenvaid kaklusi ning tulevahetust.

Sündmuskohale kutsutakse demineerimisüksus, mida juhib major Will Tranter (Aaron Taylor-Johnson). Koos naispolitseinikuga (Gugu Mbatha-Raw) koordineerib ta keerulist demineerimisoperatsiooni. Pomm paikneb elektri peakaabli lähedal, mistõttu võimud peavad kogu piirkonnas elektri välja lülitama. Linn vajub pimedusse.

Voolukatkestusest saab põhjalikult kavandatud ambitsioonika organiseeritud kuriteo oivaline kattevari. Vaevalt on tuled kustunud, kui lagedale ilmub professionaalsete sissemurdjate rühm, kelle eesmärk on pangarööv hoolikalt kooskõlastatud plaani järgi. Sellal kui demineerijad tegelevad tiksuva pommiga, koordineerivad vargad oma tegevust kaamerate ja droonide abil ning koguni kanalisatsioonisüsteemi kaudu. Nende plaan on justkui keeruline labürint, milles iga samm on ette ära otsustatud.

Samal ajal tekib politseil ja sõjaväel aina rohkem kahtlusi. Kas pomm leiti tõepoolest juhuslikult? Või oli kogu operatsioon algusest peale mõeldud üksnes tähelepanu kõrvale juhtimiseks?

„Hulljulget röövi“ tuleb tingimata vaadata kinoekraanil. Heli, visuaalsed efektid ja võidujooks ajaga ei lase vaatajal korrakski pingest vabaneda. Põnevus ja klassikalise röövifilmi elemendid on meisterlikult põimitud. Kinodes alates 1. maist.

Alates 20. märtsist on kinodes võimalik sukelduda maagilisse ja põnevasse veealusesse maailma. Animafilm “Mossitaja kalake” on lõbus lugu kogu perele, mis on loodud samanimelise tuntud lasteraamatute sarja põhjal, mis on võitnud miljonite laste südamed üle kogu maailma.

Ookeani põhjas, kus säravad värvilised korallid, karpides peituvad läikivad pärlid ning rõõmsalt tantsivad meritähed ja kirjud kalad, seisab uppunud laev. Selles elab rahulikult üksildane Mossitaja kalake – tõeline nuriseja! Tema huuled on alati kokku surutud, nagu oleks ta just söönud kõige hapuma sidruni. Aga ta pole üldse paha, lihtsalt väga tõsine, armastab rahu ja… mediteerimist 😉

Ühel päeval lõpeb Mossitaja kalakese vaikne igapäevaelu – uppunud laeva tungib ootamatult sisse väike, uudishimulik ja vallatu merihobu Pip. Ta on uus naaber, kelle vanemad ootavad peagi kolme- või isegi neljasaja lapse sündi, mistõttu otsib Pip kõike, mis võiks uues kodus kasuks tulla. Ta haarab kõike järjest: vanu kaste, ankruid ja isegi Mossitaja hoolikalt hoitud kive. Ühe tüli käigus uute naabritega kostis mingi pragin ja… pool Mossitaja kalakese maja kukkus kuristikku, viies endaga kaasa väikese Pipi maja!

Ilma katuseta pea kohal ja kaelani võlgades, on kahel veidrikul ainult üks väljapääs – minna ookeani avarustesse otsima müütilist kala Sära, kes suudab täita nende soovi – aga… ainult ÜHE!

Siit algavadki seiklused! Selgub, et Sära otsivad mitte ainult Mossitaja ja Pip, vaid ka merekarp Ben. Temagi vajab salapärase Sära abi, sest pruunid vetikad, mis söövad kõike oma teel, hävitavad peagi tema värvika kogukonna. Algab tõeline võidujooks – kes leiab salapärase Sära esimesena? Kas Mossitaja kalake suudab säilitada rahu? Kas ta õpib lõpuks naeratama? Või saavad kõik parimateks sõpradeks, sest ainult koos on võimalik ületada ületamatud takistused?

Selge on ainult üks asi – see seiklus pöörab kogu ookeani pea peale! Valmistuge kõige põnevamaks ja lõbusamaks sukeldumiseks kinodes!

6. märtsil esilinastub tundlik, võimas ja emotsionaalselt laetud film „See linnuke on lein“, mis põhineb Briti kirjaniku Max Porteri samanimelisel teosel. Raamat osutus erakordselt menukaks, võitis hulga auhindu ja lummas lugejaid kogu maailmas.

Filmi peaosatäitja, üks oma põlvkonna säravamaid näitlejaid Benedict Cumberbatch lõi kriitikute arvates karjääri mõjuvõimsaima, emotsionaalselt sügavaima ja meeldejäävaima rolli.

… Benedict Cumberbatchi võimsaim roll – film, mis raputab hingepõhjani