admin

Rami Malek ja Russell Crowe, Oscari-võitjad parima meespeaosa eest vastavalt filmides „Bohemian Rhapsody“ ja „Gladiaator“, mängivad esimest korda koos – nimelt režissöör James Vanderbilti („Sodiaak“) ajaloolises põnevusfilmis „Nürnberg“, mis käsitleb natside hullumeelse ideoloogia tõelist ajalugu.

Maailm püüab Teise maailmasõja jubedustest alles toibuda. USA sõjaväepsühhiaater kolonelleitnant Douglas Kelley (Rami Malek) saab tavatu ülesande –

hinnata endise riigimarssali ja Hitleri lähima kaaslase Hermann Göringi, samuti teiste tähtsamate natslike juhtide vaimset seisundit enne Nürnbergi kohtuprotsessi algust.

„Patsiente“ jälgides ning püüdes mõista, mis peitub Hermann Göringi sarmi ja intellekti varjus, laseb D. Kelley end järk-järgult tõmmata ohtlikku psühholoogilisse duelli ja paljastab sünge tõe – natslikud liidrid, Göring nende hulgas, polnud meditsiinilises mõttes psühhopaadid ega „koletised“. Vastupidi – nad olid targad, auahned ja igati ratsionaalsed, kuid „vajadusel“ võimelised julmadeks kuritegudeks. Psühhiaatri ja Göringi avameelsed ja vapustavalt siirad vestlused on sügavalt šokeerivad, paljastades hullumeelse ideoloogia, mis võimaldas neil inimestel toime panna verdtarretavaid õudusi.

USA Ülemkohtu peaprokurör Robert H. Jacksoni (teda kehastab Michael Shannon) juhtimisel langetavad liitlasriigid meeletult kaaluka otsuse korraldada enneolematu rahvusvaheline tribunal, et natsirežiim kuritegude eest vastutusele võtta.

Haarav sõjapõnevik „Nürnberg“ kajastab ehtsat ajalootõde, paljastab endiste natslike liidrite võikaimad mõtted ja süüvib Kolmanda Reich’i painajalikku maailma. Mõned kõigi aegade hirmsamad julmurid jutustavad oma elust, karjäärist natsiparteis ja avaldavad oma suhtumise holokausti. Päriselt elanud inimesed võtsid vastu koletuid sõjalisi otsuseid, teades, et nad ei pea nende eest vastutama ega tagajärgi kandma. Film esilinastub 28. novembril.

Alates 7. novembrist kinodes – „Lumekuninganna: Põhjala lugu“ – maagiline, imeline ja talvine animatsioon kogu perele.

Hans Christian Anderseni muinasjutust inspireeritud film on loodud animaatorite poolt, kes on töötanud legendaarse „Lelulugu” ja teiste projektide juures, See on erakordne teekond lummavasse maailma, kus julgus, sõprus ja armastus võidavad isegi kõige tugevamad loitsud.

Ühel külmal talvepäeval kaob salapäraselt Gerda parim sõber Kai. Väikese tüdruku süda on täis lootust – tuleb kiirustada, siis õnnestub ta kindlasti leida. Peale seda, kui ta on hüvasti jätnud oma kassiga ning kirjutanud kirja emale ja vanaemale, asub ta äärmiselt ohtlikule teekonnale läbi lumiste mägede, jäiste jõgede ja salapäraste metsade täiesti tundmatusse, kaugele põhja. Iga samm viib külmemasse ja ohtlikumasse maailma, salapärased jõud üritavad pidevalt väikest rändurit peatada, kuid ta on sihikindel ega kavatse alla anda.

Ohtlikul teekonnal saadab vaprat tüdrukut väike ja nähtamatu, kuid samas vallatu ingel Lily, kes mitte ainult kaitseb Gerdat, vaid meelitab vapra ränduri ka pidevalt imelistesse seiklustesse. Reisi jooksul kohtab Gerda uskumatult toredaid abilisi – sõbralikku, kuid äärmiselt kavalat nõida, abivalmis hani Henki, rääkivat öökulli, tarka poissi Sampot ja tema põhjapõtra ning kaunist hobust Gustavit, kes aitavad tüdrukul mitte alla anda, isegi kui lootus Kai leida on kadumas.

Keegi ei oska aimata, et kõigi vapra Gerda raskuste taga on kuri Lumikuninganna ja tema salakaval õpilane Louis. Nad hoiavad Kaid oma säravas jääpalees ja üritavad poisi südame külmutada, et kuninganna jääks igavesti nooreks.

See uskumatult ilus ja kõigile teada-tuntud muinasjutt elab edasi muljetavaldavate põhjamaade maastike taustal. Põnev lugu ja inspireeriv julgus päästa oma parim sõber ei jäta kindlasti kedagi ükskõikseks. Kas lastel õnnestub põgeneda Lumikuninganna jäälõksudest ja jõuda õnnelikult jõuludeks koju?

Alates 24. oktoobrist näitab kinodes stuudio, mis on loonud filmid „Jääaeg” ja „Mina, Supervaras”, kogu perele mõeldud hullumeelset animafilmi „Koletiste pidu”. Võtke popkorn, istuge mugavalt ja valmistuge lõbusateks ja jubedateks seiklusteks!

Ühel ööl raputab rahulikku loomaaeda ootamatu sündmus – langeb salapärane meteoriit. Võib-olla oleks kõik hästi lõppenud, kuid uudishimulik jänes, midagi halba kahtlustamata, maitseb seda… ja muutub kleepuvaks roheliste silmadega koletiseks! Sellest hetkest alates valitseb loomaaias tõeline kaos.

Ükshaaval muutuvad loomad kummalisteks, kuid väga naljakateks olenditeks, kes näevad välja nagu limukad. Pargis jooksevad ringi uued loomaliigid: gorilla-kala, sebra-kits, elevant-madu ja isegi hunt-sipelgas! Loomaaeda tabab hull roheline epideemia ja koletiste plaan on muuta iga loom hüppavaks, roheliseks ja väga… kleepuvaks koletiseks! Kas see lõbus laine levib üle kogu maailma?

Õnneks on julgel noorel emalõvil Grace’il ja tema uutel sõpradel – alati vihasel, kuid väga tugeval puumal Danil, veidi arglikul jaanalinnul Ashley’l, targal lemuuril Saveriusel, tulisel kapibaaral Fridal ja rõõmsal kaelkirjakul Pusnal – plaan: sõbrad võtavad ette hullumeelse missiooni, milles ei puudu naer, lõbusad arusaamatused, seiklused, ootamatused ja… muusika!

“Koletiste pidu” on üldse mitte hirmutav, vaid väga lõbus ja naljakas animakomöödia sõprusest, julgusest ja sellest, kuidas muusika võib maailma päästa. Ideaalne valik perega vaatamiseks!

3. oktoobril esilinastub lõbus komöödia, mis pakub rohkesti naeru, kirge ja pikantseid äpardusi. Filmi „50 halli varjundit“ seksikas staar Dakota Johnson naaseb kinoekraanile säravas näitlejakoosseisus. Provokatiivne romantiline komöödia „Avatud abielu“ on julge, teravmeelne ega peta ootusi. Film äratas rahvusvahelist tähelepanu Cannes’i filmifestivalil kui üks säravamaid suhtekomöödiaid.

Ühel ilusal päeval otsustab Ashley (Adria Arjona), et abielu Careyga (Kyle Marvin) on end ammendanud ja nüüd on aeg lahku minna. Ashley teade lööb Kyle’i rööpast välja.

Segaduses ja õnnetu, läheb ta oma parimalt sõbralt Paulilt (Michael Angelo Covino) ja tema veetlevalt naiselt Julielt (Dakota Johnson) nõu ja tröösti otsima – nende abielu on pealtnäha ideaalne. Ent teda ootab üllatus – selgub, et sõbrad on end juba ammu kammitsatest lahti rebinud. Õnneliku abielu kuldreegel õpetab, et väike kõrvalehüpe – ja kõik on jälle nagu alguses. Ei mingit süütunnet ega pahameelt, ei mingit stressi ega tüdimust – ainult rõõm, igihaljas kirg ja armastus.

Sõprade kuldreeglist innustudes otsustab Carey seda ka ise proovida. Miks mitte partnerit vahetada? Eks ole Julie ju nii ahvatlev, pöörane ja võrgutav. Kes saaks seda keelata? Ja mis peamine – see on võimalus oma naisele kätte maksta. Ja nii kõik algaski. Film viib vaataja ehtsatele romantilistele Ameerika mägedele – ootamatud sekeldused, armukadedus, kaos ajavad naerma isegi neid, kes arvavad, et on kõike näinud. Avatud abielu, lahutus, armukadedus, ohjeldamatu kirg – kui see kõik vallandub, puhkeb tõeline emotsioonide orkaan.

Režissöör M. A. Covino ütles Cannes’i filmifestivalil, et „Avatud abielu“ sugust komöödiat peab tingimata vaatama kinos, ja tal oli täielik õigus!

Üks andekamaid ja meeldejäävamaid režissööre Luc Besson, legendaarse „Viienda elemendi“ ning menufilmide „Anna“ ja „Lucy“ lavastaja pöördub fantaasiafilmide juurde tagasi auahne, vapustava ja emotsionaalselt kütkestava filmiga „Dracula“. Bram Stokeri kultusromaanil põhinev lugu, üks kõigi aegade haaravamaid ja igihaljamaid, elustub kinoekraanil 15. augustil.

Andekas Caleb Landry Jones mängib krahv Draculat, keda lõhestavad siseheitlused ja lein. Tema ekraanipartner on veetlev Zoë Bleu, salapärast mitmetahulist preestrit aga kehastab kahekordne Oscari-võitja Christoph Waltz, kelle erakordne anne annab filmile ebatavalise sügavuse ja aristokraatlikkust.

XV sajandi veristel lahinguväljadel, kus kokku põrkavad impeeriumid ja saatused, kaotab Transilvaania vürst (C. L. Jones) oma armastatu Elisabeta. Murest murtuna ütleb ta lahti jumalast ja mõistab end Draculana igavesti elama.

Traagiline, võluv ja väga inimlik krahv Dracula otsib neli sajandit oma kadunud armsamat, ekseldes oma Transilvaania lossi veriste müüride vahel ja ilmudes Pariisi luksuslikele ballidele. Kuni kohtab Minat – naist, kes sarnaneb tema elu suure armastusega. Mina oleks nagu välja astunud ammuununenud unenäost, elust, kus Dracula ise kuulus veel elavate hulka. Minat nähes ärkab temas sajanditeks uinunud tunne. Dracula ei vaata teda kui saaki, vaid kui elavat mälestust, leeki, mida ta soovib taas ellu äratada.

Dracula kirglik iha muutub näljaseks õuduseks. Ta on vampiir, kelles äkiline kirg võib äratada peale ilu ka ohu.

Võimas vaatemäng „Dracula“ jõuab kinoekraanile 15. augustil.

Niall Williamsi melanhoolsel bestselleril põhinev romantiline draama „Neli armastuskirja“ jõuab kinodesse 18. juulil. See on ilus ja südamlik lugu saatuse märkidest, proovikividest ja armastusest, mis paljastab kahe inimese vahelise erilise sideme. Pierce Brosnani ja Helena Bonham Carteri veenev näitlejatöö annab loole soojust, hellust ja emotsionaalset sügavust.

Nicholas (Fionn O’Shea) ja Isabelle (Ann Skelly) on justkui loodud teineteisele, kuid saatus ei paku alati lihtsaimat teed tõelisele armastusele. Saatus viib nad juhuslikult kokku, kuid perekond, kirg ja usk lahutavad neid.

Ühel päeval naaseb Nicholase isa William (Pierce Brosnan) koju ja purustab oma pere rahuliku elu. Ta räägib, et tundis vastupandamatut soovi proovida midagi uut ja pühendub nüüd rohkem maalile. William lahkub töölt ja suundub päikeselisse, kaunisse Iirimaa läänerannikule, jättes oma šokeeritud naise ja teismelise poja maha.

Seejärel elavad ebatavaliselt andekas pianist Isabelle ja tema perekond muusikat ja luulet täis maailmas. Kuid perekonda tabab tragöödia – tema vend satub õnnetusse ja muusika kodus vaibub. Leinas vanemad saadavad Isabelle’i kloostrisse, kust ta peagi välja heidetakse. Elu ja armastust otsides leiab ta end atraktiivse ja võluva noormehe embusest, kuid tundlik ja endassetõmbunud Nicholas kannatab vaikides oma muresid ja kaotusi.

Jälgime noorte armastajate erinevaid eluteid, jälgime uusi kogemusi ja loodame salaja, et saatus nad kokku viib.

Nicholase ja Isabelle’i teed ristuvad uuesti – mitte juhuslikult, vaid nähtamatu jõu juhituna. Nende kohtumine on justkui ime – emotsionaalne ja ootamatu, see äratab tundeid, mida kumbki neist pole varem kogenud. Kuid selleks, et koos olla, peavad nad toime tulema mineviku varjudega, oma hirmude ja vanade haavadega.

Erakordselt emotsionaalne lugu kahe inimese teest teineteiseni. See on film neile, kes usuvad saatuse märkidesse, teistesse võimalustesse ja sellesse, et armastus muudab kõike.

Tuntud ja armastatud Looney Tunes’i tegelased – part Daffy ja põrsas Possu ning nende pöörane seltskond – on vaatajaid aastakümneid lõbustanud. Kaks vana head sõpra, kes on üks ajaloo kõige naljakamaid koomikute duosid, naasevad kinolinale animeeritud komöödias „Looney Tunes: Daffy ja Possu päästavad maailma“.

Heasüdamlik põrsas Possu, äratuntav oma ikoonilise kokutamise järgi, ning uljas ja armas pardipoeg Daffy on tagasi! Neil on alati olnud hea õnn, milles nad aga pettuvad pärast seda, kui salapärane lendav objekt jätab nende katusesse hiiglasliku augu. Kui nad ei leia viisi, kuidas teenida raha katuse parandamiseks, võivad nad kaotada oma lapsepõlvekodu.

Õnneks kohtuvad nad põrsas Petuniaga, kes hangib neile töökoha närimiskummivabrikus, kus ta töötab maitseteadlasena. Kõik oleks hästi, kui Daffy, kes ei oska paigal istuda, ei märkaks midagi imelikku. Kogu maailmas müüdav uus närimiskumm on saastunud salapärasest neoonrohelisest lämust! Kolm parimat sõpra hakkavad asja uurima. Seepeale selgub täiesti ootamatult saladus… Näts ei ole mitte ainult saastunud, vaid see muudab ka kõik inimesed zombideks, mis on osa kurja tulnuka plaanist Maa õhku lasta!

Nüüd asuvad tark Possu, taltsutamatu Daffy ja uudishimulik Petunia maailma päästma! Võidujooks ajaga on käimas!

Mis ootab sõpru ees? Salajane tulnukalabor, näts, millel on silmad, nende sõpruse proovilepanek, hullumeelsed seiklused, palju nakatavat naeru ja ootamatuid üllatusi! Tõeline Looney Tunes’i stiilis põnevik jõuab kinodesse  25. aprillist.

Kas teate, kuidas sündis üks maailma armastatumaid raamatuid „Väike prints“? Prantsuse kirjanik ja luuletaja Antoine de Saint-Exupéry kirjutas selle maailmakuulsa teose pärast äärmiselt ohtlikku lendu postilennukiga, mille ta võttis ette Andides kadunud parima sõbra otsimiseks. Sarmikate filmistaaride Vincent Casseli, Louis Garreli ja Diane Krugeri mäng annab biograafilisele filmile ainulaadset pinget, ehtsust ja sügavust. Film „Saint-Exupéry“ jõuab kinodesse 28. märtsil.

1930. aasta, Argentina. Lennupostifirma Aeropostale piloodid, noor Antoine de Saint-Exupéry (Louis Garrel) ja kogenud Henri Guillaumet (Vincent Cassel), esitavad päevast päeva saatusele väljakutse. Hoolimata tormist, käredast külmast ja karmidest tingimustest lauglevad nad julgelt taevas, et toimetada postipakke ka maailma kõige kaugematesse kolgastesse. Nende missiooni deviis on „Post on tähtsam kui elu!“

Lühemat teed otsides jääb kogenud piloot Henri kadunuks karmides Andides, kus ellujäämisvõimalusi sama hästi kui pole. Kui uudis sõbra kadumisest jõuab Saint-Exupéryni ja Henri abikaasa Noëlle’ini (Diane Kruger), asuvad nad erakordselt ohtlikule teekonnale, otsustanud oma parima sõbra, ametivenna, abikaasa ja venna üles otsida, maksku mis maksab. Võõral maal ringi rännates saab Antoine de Saint-Exupéryle osaks palju katsumusi ja kohtub teel paljude inimestega, kellega tal tuleb suhelda, keda tal tuleb lohutada või rahustada. Antoine avastab peagi, et tema piiritu kujutlusvõime ja oskus teiste tunnetele kaasa elada on ebatavaline jõud, mis aitab ka kõige raskematel hetkedel.

Vabadusest ja seiklustest tiivustatud režissöör Pablo Agüero ühendab dramaatilise pinge meisterlikult peente vihjetega „Väikese printsi“ maailmale, kus sõprus, tingimusteta eneseohverdus, armastus ja lootus saavad kõige tähtsamateks väärtusteks.

Kümme aastat pärast sõbra otsimist, tiivustatuna rännaku ajal läbi elatud seiklustest, kirjutas Antoine de Saint-Exupéry oma kuulsaima teose „Väike prints“. Raamat, mis võlub ja inspireerib maailma tänase päevani, on tõlgitud 548 keelde.

Katja Brandise fantaasiaromaanide sari „Metsa lapsed“ pälvis ülemaailmse edu ja võitis miljonite noorte lugejate südamed. Alates 2016. aastast peetakse selle sarja raamatuid õigusega kõigi aegade menukaimateks ilukirjandusteosteks. Fantaasiasarja esimene film esilinastub 7. märtsist.

13-aastane Carag (Emile Chérif) tundub esmapilgul olevat tavaline poiss, kuid tema säravad silmad varjavad uskumatut saladust. Ta on metsa laps, kes võib ainsa hetkega muutuda kiskjaks, puumaks. Põnev harrastus! Kuigi Carag kasvas metsikus looduses, soovib ta üle kõige õppida tundma inimeste maailma ja saada ehtsaks inimeseks. Kasupere armastab teda väga, ent Carag peab oma tõelist loomust varjama. Paraku tuletavad metsikud instinktid lakkamatult meelde, et tal pole lootustki päriselt inimeste hulka kuuluda.

Kui Carag astub temasugustele mõeldud erikooli, saab ta lõpuks ometi iseendaks. Nagu õpilased, nii on seal ka õpetajad poolinimesed-poolloomad. Selle kooli tunniplaanis on peale matemaatika, ajaloo ja inglise keele ka võitlus ja kujumuutmine. Lapsed õpivad oma metsikut loomust talitsema, kasutama jõudu selleks, et teha head, ja üksteist usaldama. Vallatust punaoravast Hollyst (Lilli Falki kehastuses) ning häbelikust ja kohmakast piisonist Brandonist (keda mängib Johan von Ehrlich) saavad Caragi parimad sõbrad. Kõrgist Jeffreyst ja tema hundikarjast saavad aga Caragi võimsaimad konkurendid.

Metsaelanike maailm pole siiski nii rahulik, nagu pealt paistab. See on tulvil saladusi, huvitavaid seiklusi, ootamatuid ohte ja inimesi, kes püüavad metsikut loodust hävitada. Ähvardav väljasuremisoht hirmutab kõiki metsaelanikke. Carag ja tema sõbrad peavad selle ära hoidma.

Tehke tutvust „Metsa laste“, nende salapärase kooli, ainulaadsete hetkede, ohtliku sõpruse ja haaravate seiklustega. Noored kangelased avavad oma tõelise loomuse, seisavad silmitsi raskustega ja võitlevad kõige tähtsama – looduse, inimeste ja loomade ühtekuuluvuse – eest.